See armas roosa(või lilla?) villane kangas seisis juba päris pikalt ja ootas hetke, mil ta lõpuks mantlikujul mööda Tartut patseerida saab. Mina omakorda ootasin ideed mis oleks piisavalt efektne, et kogu vaev end ära ka tasuks.
Pitse-satse ja lillekesi olen ma ju kogu aeg üritanud oma töödesse võimalikult palju panna ja kangapoes täpselt sama värvi roosilist pitsi nähes ei olnud enam kahtlustki, millised saavad detailid olema. Mantel on nullist alates minu disain, ka lõike mõtlesin ise- ja kuna ma selles veel kõige osavam ei ole, siis voodriga ma ei hakanud enda tuju rikkumagi.
Tegelikult valmis mantel juba kevade alguses ja praegu vaadates teeksin nii mõnedki asjad hoopis teisiti ja ehk ka sirgemate õmblustega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar